Eesti suurim investeeringute valdusettevõte

Finantsinspektsioon kooskõlastas Infortari taotluse Tallinki aktsionäridele avaliku ja vabatahtliku ülevõtmispakkumise korraldamiseks. Ülevõtmispakkumine hinnaga 0,55 eurot aktsia eest on vabatahtlik – aktsionäridel ei ole kohustust, vaid võimalus valida, kas võtta pakkumine vastu või mitte.

Pakkumine kehtib 5. augustini kell 16.00, selle vastuvõtmiseks tuleb pöörduda oma kontohaldurpanga poole ja esitada korraldus pakkumise vastuvõtmiseks. Arveldus korraldatakse Eesti Väärtpaberite Keskregistri vahendusel.

Lähtuvalt pakkumisprotsessi ajakavast saavad kõik aktsionärid dividendid eelmise aasta eest 6 senti aktsia kohta hoolimata sellest, kas nad plaanivad või ei plaani oma müügiõigust kasutada. Pakutav hind on lähedane Tallinki aktsia viimase kolme aasta keskmise hinnaga, mis on 0,61 eurot aktsia eest. Aasta tagasi, 2023. aasta juunis oli Tallinki aktsia hind 0,56 eurot aktsia eest. „Infortar usub Tallinki finants- ja turupositsiooni ning plaanib ettevõtet hoida avaliku börsifirmana. Juhul, kui Tallinkil peaks olema aktsionäre, kes meie piirkonna majanduslikes väljavaadetes kahtlevad, siis antud pakkumine loob turule likviidsuse ja võimaldab neil väljumist kaaluda,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Eesti Gaas avas 27. juunil Liepaja lähedal Nicas oma esimese, ligikaudu 4 megavatise päikeseelektrijaama.

„Gaas on taastuvenergia partner ja Läti meie jaoks oluline turg. Meie eesmärk on oma energiaportfelli mitmekesistada ning tuua uusi megavatte turule – hindame regulaarselt erinevaid projekte ja suundi taastuvenergia vallas, mida lähiaastatel arendada ning näeme potentsiaali päikese- ja tuuleenergias ning biometaani tootmises,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Iga uus taastuvenergia projekt toob Lätit lähemale stabiilsetele ja taskukohastele energiahindadele nii elanike kui ettevõtete jaoks, loob töökohti ning soodustab majanduse arengut. Energiatootmise hajutatud portfell, mis hõlmab päikest, tuult, biogaasi, tulevikus ka vesinikku ja muid allikaid, võimaldab tugevdada riigi sõltumatust välismõjudest,“ ütles Läti kliima- ja energiaminister Kaspars Melnis.

Nica on üks päikeselisemaid piirkondi Lätis ning jaama pindala on 5,3 hektarit. Ligi 7000 paneeliga päikesepark hakkab tootma 4,5 GWh energiat aastas. Päikeseelektrijaam ehitati koostöös SIA "OMS"-ga, kes on üks suuremaid elektripaigaldiste ehitajaid Kurzeme piirkonnas. Päikeseelektrijaam valmis turupõhiselt, ilma riigi toetusteta, Eesti Gaas investeeris ehitusse 2,5 miljonit eurot.

Eesti Gaas alustas päikeseenergia tootmist 2019. aastal, mil käivitas koos Pärnu linnale kuuluva ettevõttega endise Rääma prügila alal toona Eesti suurima päikeseparkide kompleksi. Pärnu päikeseenergiajaam koosneb 13 000 paneelist ja selle paneelide võimsus ulatub 4,7 megavatini. Eesti Gaas on rajanud lisaks paarkümmend väiksemat päikesejaama oma klientidele üle Eesti.

Lisaks päikesest elektrienergia tootmisele tegutseb Eesti Gaas taastuvenergeetikas rohegaasi valdkonnas müües Järvamaal Oisu, Tartumaal Ilmatsalu ja Lääne-Virumaal Vinni rohegaasijaamas toodetavat gaasi autokütusena oma CNG tanklates. Rohegaas ehk biometaan on ringmajandust edendav miinusjalajäljega kütus, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest.

Eesti Gaas on Soome ja Balti piirkonna suurim erakapitalil energiafirma, kontserni tuludest 80 protsenti tuleb välisturgudelt. Lisaks Eestile tegutseb ettevõte Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas, välisturgudel kannab Eesti Gaas nime Elenger.

Tallinna Loomaaias sai valmis Infortari tütarettevõtete EG Ehituse ja INF Ehituse poolt rajatud Tiigriorg, kus 2,5 hektari suurusel maa-alal paikneb looduslik suurte puude ja veesilmadega keskkond ning uudsete õhus kulgevate käigutunnelitega ekspositsioon.

“Tiigrioru valmimist on loomaaia külastajad oodanud juba pikka aega. Nüüd oleme jõudnud ehitusega lõpusirgele ning valminud on esimene väliekspositsioon, milles on omavahel tervikuks seotud loomadele loodud parimad heaolu tingimused ning võimalikult looduslik elukeskkond. Tiigriorgust on kujundatud külastajatele positiivseid emotsioone esilekutsuv piirkond, kus õppida tundma amuuri tiigrit, kui ohustatud liiki ning veeta meeldivalt aega pere seltsis. Nagu kogu loomaaedki, on Tiigriorg pidevas arengus, et muutuda nii loomadele kui ka külastajatele veelgi paremaks,” tundis loomaaia direktor Kaupo Heinma vastvalminud objektist rõõmu.

Tiigreid on uues keskkonnas lootust nägema hakata alates juuli keskpaigast. Pärast pikki reise Euroopa loomaaedades naases juuni alguses koju armastatud amuuri tiiger Pootsman koos oma kaaslase Danutaga. Eelmisel nädalal saabus Tallink Megastari pardal Helsingi Korkeasaari loomaaiast 2022. aastal sündinud emane amuuri tiiger Ohana. Ohana partneriks on oodata Šotimaalt Highland Wildlife Park`ist kolmeaastast isast amuuri tiigrit Aleksanderit.

Tiigriorus saavad uue elupaiga mitmed teisedki Kaug-Ida loomaliigid: amuuri leopard, punahunt, õnnekurg, must-toonekurg, habekakk ja händkakk. Kõik liigid asuvad elama oma loodusliku elupaigaga sarnases keskkonnas. Praegu elab looduses umbes 500 amuuri tiigrit.