Liigu sisu juurde

Eesti suurim investeeringute valdusettevõte

Vaata

2025 neljanda kvartali tulemused

Infortar kasvatas möödunud aastal oma müügitulu enam kui kolmandiku võrra 1,837 miljardi euroni, ettevõtte EBITDA kasvas 60 protsenti 233 miljoni euroni. Kontserni omakapital ulatus 1,178 miljardi euroni, varade maht 2,588 miljardi euroni, investeeringud 125 miljoni euroni ning kasum 72 miljoni euroni. Infortari laenukohustised vähenesid aastaga kuuendiku võrra 1,060 miljardi euroni ja netovõlg viiendiku võrra 841 miljoni euroni.

2025. aasta neljanda kvartali tulemusi tutvustava veebiseminari salvestust saab näha SIIN.

“Eelmiste aastate suurinvesteeringud on teinud Infortari finantsiliselt vastupidavamaks ning kasvatanud ja ühtlustanud kontserni rahavooge. Möödunud aastal vähendasime võlakoormust, suurendasime likviidsust ning tegime EBITDA kui peamise näitaja osas korralikku hüppe, milles näeme ka järgmistel aastatel täiendavat kasvuruumi,” märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.
“Meie fookus on olnud portfelli teadlik kujundamine viisil, mis hajutab riske, loob stabiilseid rahavooge ja võimaldab investeerida ka kõige keerulisematel perioodidel. Meretranspordi, energeetika ja kinnisvara valdkonnad käituvad majandustsüklites erinevalt ning just see erinevus annab tugevuse,” sõnas Hanschmidt.

“Infortari põhivaldkonnad andsid tugeva panuse, kuid kasvuruumi on kindlasti veel. Merelaevanduses oli äärmiselt väljakutsete rohke aasta, kuid sellele vaatamata vähendati oluliselt laenukoormust ning Tallink maksab omanikele soliidset dividendi. Tallinki dividendid kannab Infortar koos omapoolse põhi- ja lisadividendiga edasi ka oma aktsionäridele. 2026. aasta osas oleme optimistlikud ning usume, et Tallink suudab muutuda veelgi tugevamaks ja efektiivsemaks,“ lausus Hanschmidt.

"Energeetikas on hea tõdeda, et varasemate aastate välisinvesteeringud on end õigustanud ning nii Gaso kui ka Elenger Polska tegid suurepärase tulemuse. Elenger Grupi kasum ja rahavood on praeguseks hästi hajutatud nii tegevusvaldkondade kui ka riikide lõikes, mis omakorda toetab kasvu ja laienemist ka tulevikus,” ütles Hanschmidt.

“Möödunud aastal toimus oluline laienemine põllumajanduses ning lisaks Halingale soetas Infortar Estonia piimafarmid. Ühelt poolt on tegemist strateegilise sammuga portfelli tasakaalustamiseks, kuid teisalt ka pikema vaatega investeeringuga valdkonda, kus Eestil võiks olla selge konkurentsieelis. Toidutootmine, energeetika ja taristu ei ole lühiajalised trendid, vaid majanduse alustalad. Vaatame neid valdkondi tervikuna, kus sünergia loob täiendavat väärtust,” tähendas Hanschmidt.

Infortar plaanib aktsionäridele maksta dividendi 3,02 eurot aktsia kohta. Dividend koosneb kolmest osast: IPO ajal lubatud väljamakstavast minimaalsest 1 eurost, mis makstakse välja vastavalt dividendipoliitikale ja Tallinki edasikantavast dividendist 1,48 eurot ning täiendavalt lisadividendist 0,54 eurot. Dividendide väljamaksed toimuvad vastavalt ettevõtte dividendipoliitikale kahes võrdses osas käesoleva aasta juulis ja detsembris. Infortar maksab 6400 aktsionärile kokku 63 miljonit eurot, mis on teadaolevalt täna Tallinna börsil noteeritud ettevõtetest ajaloo suurim dividendisumma.

Sindi-Lodja silla nurgakivi

11. detsembri keskpäeval tõid taliujujad Reiu jõe teiselt kaldalt ajakapsli, mille Pärnu linnapea Kristel Voltenberg, Transpordiameti lääne osakonna juhataja Hannes Vaidla, Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt ja INF Infra juhatuse esimees Robert Sinikas paigaldasid sillakonstruktsiooni.

Ain Hanschmidti tähendusel kirjutatakse Sindi-Lodja silla ehitusel ajalugu ümber. „Arheoloogilistel kaevamistel on Reiu jõe suudmelt välja tulnud tõenäoliselt Eesti vanim, 7300 aasta maja. Uue silla ehitamisel kirjutame aga uut ehitusajalugu ja loome uut koostöökultuuri, kuna kasutame esmakordselt Eestis tellijat ja ehitajat enam siduvat allianss hankemudelit,“ sõnas Hanschmidt.

„Tänase ajakapsli asetamisega tähistame sillaehituse olulist verstaposti. Oleme silla maa-aluste konstruktsioonide ehitusega jõudnud maa peale ning sellega tähistame silla maapealse etapi algust. Jätkame silla sammaste ehituse ja teraskonstruktsiooni paigaldamisega. Sellele järgneb tekiplaadi ehitus. Suve teises pooles avame liikluse uuel sillal ning seejärel rekonstrueerime kõrvalasuva vana silla jalakäijatele ja kergliiklejatele,“ märkis INF Infra juhatuse esimees Robert Sinikas.

„Täna asetatud ajakapsel tähistab mitte ainult ehituse uut etappi, vaid ka uuenduslikku lähenemist taristuprojektide elluviimisele. Allianssmudel on võimaldanud varakult koondada tellija, projekteerija ja ehitaja kompetentsi, et tagada kvaliteetsem tulemus ja paremini juhitud riskid. Selline koostöö loob projektis suurema läbipaistvuse ja ühise vastutuse ning aitab kindlustada, et valmiv sild teenib piirkonda pikas perspektiivis,“ märkis Transpordiameti lääne osakonna juhataja Hannes Vaidla.

Üle Reiu jõe ulatuv uus Sindi-Lodja V-kujuliste vahesammastega teraskomposiit sild rajatakse olemasoleva raudbetoonist kaarsilla kõrvale. Uus sild on projekteeritud nii, et see ei domineeriks vana silla üle ja sillad täiendaksid teineteist.

Eestis esmakordselt kasutusel olev, uue põlvkonna hankemeetod alliansshange erineb senisest varasema kaasamise, otsuste langetamise ning riskide ja kasude jagamise poolest tellija ja ehitaja vahel.

Objekti ehitustööd on planeeritud valmis saama 2027. aastal.

Vaata videot siit