Eesti suurim investeerimisettevõte

Aktsiaselts Infortari kolm peamist investeerimisvaldkonda on energeetika, laevandus ja kinnisvara.

Infortari missioon on üles ehitada hästi toimivaid ja turul olulist positsiooni omavaid ettevõtteid.

Hooajalisus mängib Infortari investeeringutes olulist rolli.

Infortari prioriteetideks on alati olnud nii inimesed, ressursid kui ka keskkonnahoid.

Vastutustundliku ettevõttena panustame pidevalt ühiskonda.

Esmaspäeval, 18. septembril toimus Sauele kerkiva Rimi Logistikakeskuse ehitusel pidulik sündmus: toodi alla sarikapärg, mis rahvakombestikus märgib hetke, mil katus on saanud lõplik kõrguse ja aeg on tellijal ehitajaid rikkaliku toidulauaga tänutäheks meeles pidada. Aeg lendab ruttu, napilt poolteist kuud tagasi pandi hoonele nurgakivi, 2025. aasta kevadel avab siin lisaks 18 tuhandel ruutmeetril laiuvale jaotuskeskusele uksed Rimi peakontor ning keskusköök. Hoonet ehitab INF Ehitus.

Infortar ja Alexela alustasid Järvamaal Oisus ja Tartumaal Ilmatsalus asuvate rohegaasijaamade laiendamist, mille tulemusena saavad jaamad võtta vastu senisest enam toidujäätmeid.

„Astume kohaliku gaasi tootmises järgmise sammu – kui siiani tootsime rohegaasi peamiselt loomasõnnikust, siis nüüd saame toormena varasemast enam kasutada toiduainetööstuse ja muid biolagunevaid jääke. Suures pildis annab see toiduainetööstustele laiemad võimalused ringmajanduses osalemiseks,“ märkis Alexela ja Infortar ühisfirma Eesti Biogaas OÜ tegevjuht Kristjan Stroom. „Rohejaamad pööravad jalajälgi jätmata ning lahendavad korraga mitut valemit – põllumajanduse ja toidutööstuse jäätmete järel järgmine probleem mis ette võtta, võiks olla linnaelanike biojäätmete vastuvõtt ja töötlemine, tehniliselt on jaamad selleks valmis, lisaks eeldab see riiklike regulatsioonide kohandamist, omavalitsuste otsuseid ja logistika korraldamist“.

Kaks aastat tagasi 30 miljoni euro suuruse investeeringu toel avatud kolme rohegaasijaama tootmismaht kasvab peale laiendustöid kolmandiku võrra, suurendades sellega Eesti Biogaasi rolli biometaani suurima tootjana Baltikumis rohepöörde eesmärkide saavutamisel. Laienduse käigus lisandub kääriteid ja tootmisseadmeid. Ehitustöid teostab jaamades EG Ehitus.

Rohegaasi suuremad kliendid on Tartu, Rakvere ja Pärnu linna ühistranspordiettevõtted, rohegaasi saab mootorikütusena osta kõikidest Eesti Gaasi ja Alexela gaasitanklatest üle Eesti. Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita 5000 km. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kg biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 km.

Rohegaas on puhas ja kvaliteetne mootorikütus, mis sobib kõikidele CNG-sõidukitele. Rohegaasiga töötava mootori sooritus on sama kui bensiinimootoril, kuid see töötab vaiksemalt ja tarbib oluliselt vähem kütust, mille hind on lisaks 2-3 korda soodsam. Rohegaasi kasutusele võiks lisaks ühistranspordile üle viia ka riigisisese reisija- ja kaubaveo. Kohalikule rohegaasile üleminek on täna ainus olemasolev kliimaneutraalne ja konkurentsivõimeline lahendus reisijate- ja kaubaveo sektorites 2030 kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Biogaasi ehk rohegaasi toodetakse peamiselt biolagunevatest jäätmetest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest. Biogaasi täiendaval töötlemisel ja puhastamisel tekib maagaasiga sarnase kütteväärtusega biometaan ehk rohegaas. Biometaan on kõige puhtam ja tahmavabam kütus, mida on võimalik transpordis kasutada, biometaani põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru. Rohegaasijaama käärimisprotsessi jääk ehk digestaat toimetatakse hoidlasse ehk laguuni ja sealt edasi põllule. Digestaat on kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani.

Soome ja Balti suurim erakapitalil energiafirma Eesti Gaas enam kui kolmekordistab sel aastal oma LNG tarneid – möödunud aasta viie laeva asemel toob ettevõte käesoleval aastal piirkonda 16 laevatäit LNG-d.

„Soome ja Balti piirkonna impordist kolmandik liigub Eesti Gaasi kaudu – suured mahud ning otselepingud maailma juhtivate tarnijatega võimaldavad meil klientidele pakkuda kindlaid ja soodsaid tarneid ning kasvatada turuosa,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Oleme vähem kui aastaga teinud täispöörde lääne päritolu LNG-le, uued tarneteed Norrast ja Ameerika Ühendriikidest on tänaseks end õigustanud ja sisse töötanud, see on andnud piirkonna gaasiturule juurde kindlust ning aidanud ka hinda alla tuua – võrreldes möödunud aasta sügisega on gaasi hind praeguseks kuus korda madalamal tasemel,“ lausus Kaasik. 

„Eesti gaasitarbijad võivad olla mureta – Euroopa gaasimahutid on täis ning gaasi jätkub nii praegu kui ka tuleval kütteperioodil. Talve poole tõotab gaasi hind mõnevõrra kerkida, kuid eelolev küttehooaeg saab kõigi eelduste kohaselt olema oluliselt kergem kui eelmine,“ ütles Kaasik.

Eesti Gaasi poolt käesoleval aastal tellitud LNG tarnetest neli on tulnud Leedu Klaipeda ja kaheksa Soome Inkoo terminali. Aasta lõpuni on praegu kokku lepitud veel üks laev Klaipedasse ja kolm Inkoosse. Ettevõtte suuremad tarnepartnerid on rahvusvahelised energiakontsernid Vitol ja Total ning Norra päritolu Equinor. Eesti Gaas oli esimene, kes hakkas kasutama Soome Inkoo terminali.

Läinud sügise tipuhinna tasemelt 2,85 eurot/ m³ on Eesti Gaasi koduklientide hind langenud poolaastaga üle 84 protsendi 0,46 eurole/m3. Suuremad gaasi hinnalangetused toimusid möödunud aasta detsembris ja käesoleva aasta veebruaris, mil Eesti Gaas alandas maagaasi hinda vastavalt 35 ja 50 protsenti.